Home / Ilm (page 59)

Ilm

KARDIONEVROZ

kardionevroz

KARDIONEVROZ (Cardioneurosis), ikhtiloli ruhiyu jismi, ki dar mavridi on faoliyati silsilai dilu ragho taboh megardad. K. bo alomathoi hissi fishoru tazyiq va dard dar mavzei dil (kardialgiya), tez shudani tappishi dil va besubotii nizomi on (takhikardiya, ekstrasistoliya), baland shudani fishori khun, seraraqi, khunuk gashtani dastu po, dermografizmi safedi ustuvor va …

Mufassal »

KARDIOMIOPATIYA

kardiomiopatiya

KARDIOMIOPATIYA (az kardio…, mys, myos – mushak va pathos – bemori), nomi umumii illathoi gunoguni dil, ki alomati asosii onho osebi gayriiltihobii miokard meboshad. Dar mavridi K. dil kalon shuda, faoliyati on khalal meyobad. K. az miokarditho, osebi miokard hangomi bemorii kamkhunii dil, nuqsi dil, bemorii raghoi shush, miokardiodistrofiya farq …

Mufassal »

KARDIOMEGALIYA

kardiomegaliya

KARDIOMEGALIYA (Cardiomegalia), dilkaloni, az andozai muqarrari buzurg shudani dil. Mumkin ast yak yo har chor dahlezi dil kalon shavad. Muqarrar kardani on ki kadome az dahlezhoi dil kalon ast, kori dushvor buda, tadqiqoti makhsusro taqozo mekunad. Dar odamoni tandurust andoza va sokhtori dil vobasta ba konstitutsiya, geometriyai sanduqi sina, tarzi …

Mufassal »

KARDIOLOGIYA

kardiologiya

KARDIOLOGIYA (az kardio … va … logiya), yake az sohahoi ilmi tib, ki ba omuzishi sokht va vazifahoi sistemai dilu ragho, sabab va mekhanizmi bemorihoi dil, daryofti usulhoi muolijayu peshgirii onho mashgul ast. K. hamchun ilm va fanni amali az davrahoi qadim arzi vujud mekunad. Dar tahqiqi khususiyathoi anatomiyu fiziologii …

Mufassal »

KARIESI DANDON

kariesi-dandon

KARIESI DANDON (Caries dentium), khurai dandon, bemorii mamuli dandonho. Hangomi K. d. boftaho narmu vayron va dandon surokh megardad. K. d. dar ovoni javoni ruy medihad. Dar kudakon beshtar dandonhoi kursii avval ba karies duchor meshavand. Sababhoi paydoishi K. d. alhol purra muayyan nashudaast. Vale yak chiz malum ast, ki …

Mufassal »

KATARAKTA

katakrata

KATARAKTA (yun. katarrháktes – sharshara, shalola), obi marvorid, tirashavii jalidiyai chashm, ki boisi sust shudani quvvai bosira megardad. Istilohi K. aqidai nodurusti yunoniyoni qadimro, ki sababi K.-ro az paydo shudani moei tira dar bayni inabiya va jalidiyai chashm medonistand, aks menamoyad. Mafhumi durusti K.-ro avvali a. 18 olimi fransavi P. …

Mufassal »

KARTOSHKA

kartoshka

KARTOSHKA (Salanum tuberosum), sabzavotest mamul. Poyaash rost, to 30 – 150 sm qad mekashad. Bargi parmonand, guli safed, kabud, bunafsh, bunafshi surkhtob, gujummevai mudavvar yo bayzashakli sertukhm dorad. Az K. ziyoda az 200 khel taom tayyor mekunand. Baroi istehsoli spirt, ohar, glyukoza, kauchuk va g. niz ashyoi khom ast. Ohari …

Mufassal »

KASHNIZ

kashniz

KASHNIZ (Coriandrum sativum), gashnij, kashnich, sabzavotest mamul. To 120 sm qad mekashad. Poyai sershokhcha, bargi parmonand, khushaguli chatrnamo, guli maydai safed, gulobi, zard, mevai zardchai bur dorad. K.-ro dar taom meandozand, taru toza istifoda mebarand. Az tukhmi K. ravgani efir megirand. Gurai K. dar nonpazi, sanoati konserv va g. ahamiyati …

Mufassal »

KAJSHAVII SUTUNMuHRA

kachshavii-sutunmuhra

KAJSHAVII SUTUNMuHRA (Gibbositas), yak nav illati sutunmuhra. K. s. ce nav meshavad: pahlui – skolioz (ba pahlu kaj shudani sutunmuhra), az pesh – lordoz (barjastagii sanduqi sina) va az aqib – kifoz. In guna kajiho bo mururi inkishofi organizm, khususan badi ba poy istodanu rohgardiro omukhtani tifl, tashakkul meyoband. Hodisai …

Mufassal »

KERATOAKANTOMA

keratoakantoma

KERATOAKANTOMA (Keratoacanthoma; yun. keras, keratos – shokh, akantha – khor va …oma), omosi gayrisaratonii pust, ki khud az khud nest meshavad. YAgon-yagon dar ruy, gush yo pushti panjai odamoni kalonsol paydo meshavad. Dar javonon mumkin ast ba miqdori ziyod (dar pusti andomhoi bolo va poyon) inkishof yobad. K. ba girehi …

Mufassal »